teisipäev, 9. juuni 2015
esmaspäev, 21. jaanuar 2013
esmaspäev, 3. detsember 2012
Suicide is sometimes the solution..
Ma ei oska mitte midagi kirjutada. Mitte kui midagi. Lihtsalt kirjutan ja kustutan. Ilmselt on köige lihtsam kirja panna mis viimaste päevade jooksul juhtunud on.
Neljapäeval 29.11.12 - ma töesti mötlesin et lähen söbrannaga välja, sest pole ammu käinud. Öhtu algas köik ilusti, sai koos söpradega istutud ja natukene alkoholi tarbitud. Hiljem mötlesime söbrannaga et vöiksime linna minna. Ja siiani ma seda minekut kahetsen. Kahetsen südame pöhjani !
Sellest ei ole küll väga palju rääkida, sest mingil pöhjusel poleks nagu seda ööd olnud, sest ma lihtsalt ei mäleta..
Pole aimugi miks ja kuidas see vöimalik on.
Esimene asi mida ma peale linna minekut mäletan on reedene päev. Just nimelt reedene päev. Ilmselt kell oli peale löunat, pole aimugi.
Mu ümber oli palju sagimist..
Mul oli tunne nagu köik toimuks kuskil klaasist seinte vahel, sest ma ei kuulnud kellegi liikumist, hääli. Mitte midagi. Ma lamasin seal, vaadates täiesti tühjusesse. Asukoht muutus pidevalt, kuid ma ei pannud seda tähele kuidas see toimus. Ma lihtsalt jälgisin tühjusesse. Oli olemas vaid üks punkt kuhu ma vaatasin. Muud mitte midagi.
Mul oli tunne nagu köik toimuks kuskil klaasist seinte vahel, sest ma ei kuulnud kellegi liikumist, hääli. Mitte midagi. Ma lamasin seal, vaadates täiesti tühjusesse. Asukoht muutus pidevalt, kuid ma ei pannud seda tähele kuidas see toimus. Ma lihtsalt jälgisin tühjusesse. Oli olemas vaid üks punkt kuhu ma vaatasin. Muud mitte midagi.
Ma olin ümbritsetud kiirabiarstidest, politseinikest, maja töötajatest ja jumal teab kellest veel.
Kuid mina lamasin seal, vaadates endiselt tühjusesse ning samal ajal üritades käe pealt ära kiskuda sidet, mis oli sinna pandud vere jooksu takistamiseks. Aga jöud oli otsas ja see ei önnestunud.
Jah- ma üritasin endalt elu vötta, sest see näis köige öigem varjant. Ja mul on endiselt kahju et inimesed selle vahele jöudsid. Ma ei saa küll kahjuks pöhjust öelda, sest sellele mötlemine teeb nii palju haiget. Mitte keegi ei möistaks.
Tänu sellele et ma ei saa seda rääkida , kaotasin ma oma elus köige tähtsama inimese. Inimese kes oli minule köige tähtsam siin, inimene keda ma olin nii kaua oodanud.
Nüüd pole teda ja mul puudub jaks. Ma tunnen kuidas energia minust kaob ja edasi liikuda on raske..
Ma armastasin teda juba esimesest silmapilgust, armastan nüüd ja armastan edasi..
Tunneli löpus on alati valgus..
You were the reason why i live. Now that you're gone, there's no reason anymore.
laupäev, 24. november 2012
Who am i to say ?
Ma tunnen et mul on vaja kirjutada.
Mul on sees nii valus, nii vastik tunne. Ma olen aru saanud et alati olen ma süüdi, üksköik mis ka ei oleks. Alati teen mina valesti. Isegi siis kui ma üritan inimestele head teha vöi neid aidata. Kui inimesed teevad midagi halba, siis ajavad nad köik alati minu peale, nagu oleks mina see kuri ja halb, aga tegelikult ei julge nad ise tunnistada mida nad teinud on. Üritavad lati köigest heaga välja tulla. Aga pole hullu, ma olengi see hea inimene kes köigile hea teeb ! Las ainult mina kannatan , milleks teistel vaja. Peaasi et teil hea on. Millal enne minu söna lugenud on ? Mitte kunagi.
Endast nörgemate kaela on alati hea köike ajada. Alati. Aga ma olen sellega rahul , sest mina olengi üks nendest "nörgematest". Ma ei ole mitte keegi et midagi öelda, aga miks keegi ei vöiks aru saada et ka mina olen inimene. Aga endiselt ei ole ma keegi et midagi öelda. Endiselt olen ma see tühi koht köigi jaoks , olen see keda vajatakse ainult siis kui kedagi teist ei ole. Tagavara kögile, siis kui keegi enam midagi ei tea ega kedagi kelle poole pöörduda.Inimene keda kellegil tegelikult vaja pole. Inimene keda saab ainult ära kasutada. Mitte kellegi söber vaid lihtsalt nagu mänguasi , vötad siis kui tuju tuleb ja kui enam ei vaja viskad minema.
Ja kui mind ühelpäeval pole siis tunnete köik puudust , siis tekib küsimus miks ta läks ja kus ta läks. Aga ma ütlen , siis ei ole vaja enam küsida ega uurida. Mind lihtsalt ei ole enam. Ma olen kord teieta hakkama saanud ja saan ka edaspidi. Teie ei vaja mind ja mina ei vaja ka teid. Ma olen alati ise hakkama saanud. Mitte keegi pole mille raskel hetkel toeks ega abiks olnud.
Ja köik kes te räägite et teil on nii kahju et te minuga ei suhelnud vahepeal ja kui väga te mind igatsesite. Minge köik metsa ja mönda teise ilusasse kohta. Teie sönad on köik alati valed olnud, sest te teate et ma olen inimene kes tuleb teiega läbi raskuste. Läbi üksköik mille. Teil on nii hea mind ära kasutada.
Aga täna ma sain aru, ma möistsin köike. Ma ei ole enam see rumal plika keda köik said enda poolele tirida. Ma EI ole enam see kes teid köigest välja aitab.
Ma kavatsen teile samamoodi seljad keerata nagu teie keerasite mulle. Ma kavatsen teie vastu täpselt sama halb olla nagu te olite minu vastu . Sest minu söna ju ei maksnud midagi ! Ma olin ju tegelikult tühi koht. Tühi koht mida keegi kunagi täita ei tahtnud, tühi koht kuhu tuldi ainult siis kui kuskil mujal ruumi polnud. Lihtslt tühi koht.
Ja peale seda postitust möistate mind veel rohkem hukka, aga teate mis ? MIND EI HUVITA !! Mul on teist täpselt sama üksköik nagu teil minust. Te olete nüüd täpselt samasugune üks tühi koht mulle nagu mina teile, ainult vahe on selles et mina ei tule teie juurde kui mul kuskile mujale minna pole. Sellepärast ma teist erinengi.
Ja Alan , anna andeks et ma Sinuga nii nömedalt käitusin. Ma tean et Sa ei andesta mulle ja pole vajagi. Ma teen Sind ainult önnetuks. Sa väärid önne, aga mitte minusugust kes seda Sulle pakkuda ei suuda. Kuigi ma loodan et Sa tead et ma armastan Sind ja seda tunnet Sinu vastu ei muuda midagi, olen armastanud Sind hetkest mil meil see feik teema tuli, oled meeldinud ajast mil Sind esimest korda nägin. Oled olnud mu elu möte ja selleks ka jääd. Aga ma tahan et Sa siiski oleksid önnelik.
Aga tea , ma armastan Sind tingimusteta. Olgu see vahemaa kui tahes pikk. Sa oled mu elu esimene ja viimane armastus !
Mul on sees nii valus, nii vastik tunne. Ma olen aru saanud et alati olen ma süüdi, üksköik mis ka ei oleks. Alati teen mina valesti. Isegi siis kui ma üritan inimestele head teha vöi neid aidata. Kui inimesed teevad midagi halba, siis ajavad nad köik alati minu peale, nagu oleks mina see kuri ja halb, aga tegelikult ei julge nad ise tunnistada mida nad teinud on. Üritavad lati köigest heaga välja tulla. Aga pole hullu, ma olengi see hea inimene kes köigile hea teeb ! Las ainult mina kannatan , milleks teistel vaja. Peaasi et teil hea on. Millal enne minu söna lugenud on ? Mitte kunagi.
Endast nörgemate kaela on alati hea köike ajada. Alati. Aga ma olen sellega rahul , sest mina olengi üks nendest "nörgematest". Ma ei ole mitte keegi et midagi öelda, aga miks keegi ei vöiks aru saada et ka mina olen inimene. Aga endiselt ei ole ma keegi et midagi öelda. Endiselt olen ma see tühi koht köigi jaoks , olen see keda vajatakse ainult siis kui kedagi teist ei ole. Tagavara kögile, siis kui keegi enam midagi ei tea ega kedagi kelle poole pöörduda.Inimene keda kellegil tegelikult vaja pole. Inimene keda saab ainult ära kasutada. Mitte kellegi söber vaid lihtsalt nagu mänguasi , vötad siis kui tuju tuleb ja kui enam ei vaja viskad minema.
Ja kui mind ühelpäeval pole siis tunnete köik puudust , siis tekib küsimus miks ta läks ja kus ta läks. Aga ma ütlen , siis ei ole vaja enam küsida ega uurida. Mind lihtsalt ei ole enam. Ma olen kord teieta hakkama saanud ja saan ka edaspidi. Teie ei vaja mind ja mina ei vaja ka teid. Ma olen alati ise hakkama saanud. Mitte keegi pole mille raskel hetkel toeks ega abiks olnud.
Ja köik kes te räägite et teil on nii kahju et te minuga ei suhelnud vahepeal ja kui väga te mind igatsesite. Minge köik metsa ja mönda teise ilusasse kohta. Teie sönad on köik alati valed olnud, sest te teate et ma olen inimene kes tuleb teiega läbi raskuste. Läbi üksköik mille. Teil on nii hea mind ära kasutada.
Aga täna ma sain aru, ma möistsin köike. Ma ei ole enam see rumal plika keda köik said enda poolele tirida. Ma EI ole enam see kes teid köigest välja aitab.
Ma kavatsen teile samamoodi seljad keerata nagu teie keerasite mulle. Ma kavatsen teie vastu täpselt sama halb olla nagu te olite minu vastu . Sest minu söna ju ei maksnud midagi ! Ma olin ju tegelikult tühi koht. Tühi koht mida keegi kunagi täita ei tahtnud, tühi koht kuhu tuldi ainult siis kui kuskil mujal ruumi polnud. Lihtslt tühi koht.
Ja peale seda postitust möistate mind veel rohkem hukka, aga teate mis ? MIND EI HUVITA !! Mul on teist täpselt sama üksköik nagu teil minust. Te olete nüüd täpselt samasugune üks tühi koht mulle nagu mina teile, ainult vahe on selles et mina ei tule teie juurde kui mul kuskile mujale minna pole. Sellepärast ma teist erinengi.
Ja Alan , anna andeks et ma Sinuga nii nömedalt käitusin. Ma tean et Sa ei andesta mulle ja pole vajagi. Ma teen Sind ainult önnetuks. Sa väärid önne, aga mitte minusugust kes seda Sulle pakkuda ei suuda. Kuigi ma loodan et Sa tead et ma armastan Sind ja seda tunnet Sinu vastu ei muuda midagi, olen armastanud Sind hetkest mil meil see feik teema tuli, oled meeldinud ajast mil Sind esimest korda nägin. Oled olnud mu elu möte ja selleks ka jääd. Aga ma tahan et Sa siiski oleksid önnelik.
Aga tea , ma armastan Sind tingimusteta. Olgu see vahemaa kui tahes pikk. Sa oled mu elu esimene ja viimane armastus !
reede, 31. august 2012
Kurb kui kellestki, keda sa tunned, saab keegi, keda sa tundsid .
Valus on , see kuradima valu mida ma tunnen iga kord kui keegi kellest ma hoolin või keegi keda ma armastan mulle haiget teeb, on lihtsalt talumatu. Kui ühel hetkel avastan et ma olen minevikust üle saanud ja mul on keegi uus kelle nimel särada, siis juhtub täpselt see mis juhtub alati. Ta lihtsalt rebib seest katki ja lisab vanadele haavadele tohutult palju uusi. Ja millepärast? Köigest sellepärast et talle meeldib nii väga tema tunnetega mängida. Talle meeldib nii väga näha kuidas ta nutab ja eriti meeldib talle naerda tema üle, sest tal on valus. Ta teab et ta on suutnud talle nii palju haiget teha, aga ikka veel ei kavatse ta löpetada, sest ta tahab näha kuidas ta murdub.
Sa ütlesid "Me vöime ju söpradeks jääda." Aga Sa ei möelnud kordagi selle peale mida tunneks mina kui ma seisan Su körval, teades et ma ikka veel armastan Sind, aga ei saa kordagi Sinuga enam samamoodi koos olla nagu vanasti. Sa fkking mötled ainult endale, Sulle ei lähe üldse korda mida mina tunnen.
Su viimane lause mulle oli " Jäta meelde et ma armastan Sind."
Hale valevorst oled ikka küll.
Jumalaga siiis . :)
pühapäev, 15. juuli 2012
Tööööööl .
Ei mõista ühte inimest . Miks ? Sest ta ei räägi mulle midagi, pean ise möistatama Kui tore.
Kolmapäev sai jälle jöujooki juua. Fui ma ütlen !
Ma ei tea mis laul praegult mängib, kuigi ma kuulen seda kolmandat päeva järjest, 50'dat korda. Nii on köikide lauludega. Pönev .
Turvamees jalutas mööda. Jou .
Arvutid on nii uimased siin. Ajab närvi .
Andri saad rikkaks , ma ei tunne sind kunagi ära. Normaalne .
Kuidas maitsestada maitsestamata jogurtit ?
Ei mõista ühte inimest . Miks ? Sest ta ei räägi mulle midagi, pean ise möistatama Kui tore.
Kolmapäev sai jälle jöujooki juua. Fui ma ütlen !
Ma ei tea mis laul praegult mängib, kuigi ma kuulen seda kolmandat päeva järjest, 50'dat korda. Nii on köikide lauludega. Pönev .
Turvamees jalutas mööda. Jou .
Arvutid on nii uimased siin. Ajab närvi .
Andri saad rikkaks , ma ei tunne sind kunagi ära. Normaalne .
Kuidas maitsestada maitsestamata jogurtit ?
EngoL - OneSikFuk - says:
Mida sa maakas küll ilma arvutita teeksid?
teisipäev, 10. juuli 2012
Kuidas see vöimalik on ? Lihtsalt neli päeva reaalselt elust kadunud. Ja pusle mis kokku vaja panna on nagu ilmselt miljoni tükiga ja pooled on vähemalt kadunud. Ma tean et neljapäeval olin ma tööl ja kutsusin Liina enda juurde kohvile tööle. Köik oli algul nii ilus ja lilleline. Saime jutu peale et teeme peale mu tööd möne siidri ja seda senik kuni mu viimane marsa isa juurde Jürisse läheb. Aga poodi jöudes tuli 0,7 l viin ja kaks purki siidrit. Liikusime Mustamäele, saime Engoli , Tarvi ja Tönisega kokku . Poisid ajasid asja taga ja peale seda liikusime kooli ette , istusime ja jöime . Mingi aja jooksul liitusid Rando ja Rene meiega. Kuna Rene oli ülimalt purjus ja värki, ei kannatanud me Liinaga teda välja ja liikusime Männi parki , kahjuks liikusid ka nemad sinna kuid önneks meid nad pingil ilmselt ei näinud. Mingi aeg helistas Engol ja ütles et Rene lahkus ning me otsustasime siis poistega liituda uuesti. Aga üllatus üllatus . Rene istus Linnutee bussipeatuses vöi magas , ei teagi mis ta tegi . Üritasime talle taksot kutsuda kuid loobusime hetk hiljem kui Rene oli ilusatesse kohtadesse saatnud meid .
Poiste juurde jöudsime ei uskunud Tönis et me Liinaga kahekesi 0.7 l 'st viinast nii palju kahekesi ära olime joonud, arvas et meil olid mingi meesterahvad juures olnud. Aga nii see polnud. Igatahes jöime edasi ja mingi aeg läksime Randoga putkast suitsu juurde ostma, tagasi tulle ei viitsinud me sisse minna ja istusime mänguka pingil , rääkisime juttu , tegime suitsu . Mingi aeg tuli Engol ja teatas et Tönis ja Tarvi on ka lahkunud ning et Liina magab, siiski ei otsustanud me Randoga veel sisse minna , vaid mul tuli tuju kiikuda.
Mingi aeg ärkas ka Liina ja oli nöus välja minema . Nii me istusime Engoli maja ees ja rääkisime neljakesi jutu, kiikusime, kimusime suitsu ja jöime vett. Tantsida sai ka .
Umbes kella seitsme ajal otsustasime et liigume koju , või noh kes koju ja kes mujale , mina liikusin Liina juurde. Käisime kuskilt tanklast läbi , ostsime ta vennale juua, mille ta ilmselt pidi päev varem viima. Tee peal kohtasime söberit ka .
Poiste juurde jöudsime ei uskunud Tönis et me Liinaga kahekesi 0.7 l 'st viinast nii palju kahekesi ära olime joonud, arvas et meil olid mingi meesterahvad juures olnud. Aga nii see polnud. Igatahes jöime edasi ja mingi aeg läksime Randoga putkast suitsu juurde ostma, tagasi tulle ei viitsinud me sisse minna ja istusime mänguka pingil , rääkisime juttu , tegime suitsu . Mingi aeg tuli Engol ja teatas et Tönis ja Tarvi on ka lahkunud ning et Liina magab, siiski ei otsustanud me Randoga veel sisse minna , vaid mul tuli tuju kiikuda.
Mingi aeg ärkas ka Liina ja oli nöus välja minema . Nii me istusime Engoli maja ees ja rääkisime neljakesi jutu, kiikusime, kimusime suitsu ja jöime vett. Tantsida sai ka .
Umbes kella seitsme ajal otsustasime et liigume koju , või noh kes koju ja kes mujale , mina liikusin Liina juurde. Käisime kuskilt tanklast läbi , ostsime ta vennale juua, mille ta ilmselt pidi päev varem viima. Tee peal kohtasime söberit ka .
Reede hommikul kui Liina juurde jöudsime , siis söime veits ja läksime tuttu ära. Ma mötlesin et luban et rohkem ei joo . Aga reedel läksime uue hooga poodi vötsime 0,7 l viina ja siidrit. Liikusime Mustamäele ja saime sama rahvaga kokku kelles olime 12 tundi tagasi lahku läinud . Sellele rahvale oli kahjuks lisaks ka Johhny ja seekord ei suutnud me seal olla rohkem kui 10 minutit . Liina helistas Laurale ja ütles et me tuleme sinna. Laura oli juba ammu taht et me tema juurde liiguks ja ennast soojaks jooks. Kohale jöudes oli Laura veranda valmis pannud. Nii me seal istusime jöime , söime maasikaid , kuulasime head muusikat , mängisime BAILA't ja kahe aegu vötsime takso ja söitsime linna peole. Hommikul kui peale 10 tagasi jöudsime olid köik täiesti purjus. Istusime järjekordselt verandale , söime maasusid ja riisi . Mingi aeg vajusin alla korrusele mina magama ära. Ja ilmselt pärast ka nemad , Liina magas ainuksene üleval vist. Sanku käis ka vahepeal seal külas , aga jah see on väga udune mälestus . Öhtul ärkasime mingi aeg üles , mötlesime et nüüd aitab ja lähme kodu ära. Kus sa sellega . Liina otsustas oma sünnipäeva rahade eest poest juua vötta. Vötsime siidrit ja viina ja liikusime Hipokale. Algul ei tahtnud jook kuidagi alla minna . Minul käis möte läbi isegiet lähen koju . Aga ei mingi aeg sai vaikselt kallutada juba ja oli käes kus lugesime minuteid Sandri sünipäevani. Südaöö ajal lahkus väga palju rahvast , kuid meie olime edasi ja meiega liitusid veel kolm minule tundmatut kuju. Köik soovisid Sankule önne ja mingi aeg liikusime köik koos juba linna vöi siis kes koju vöi mujale. Edasi nagu polegi väga midagi rääkida. Linna jöudes läksime tantsima ja jöime ja 100 %'st sellest käigust 98 % on lihtsalt mäluauk. Hommikul ärkasin ma ei tea kust , Liina oli kadunud. Ja mingi aeg avastasin et olen oma dokumendi ka ära kaotanud. Super . Tagasi alaealine nüüd jälle. See oli siis pühapäeva hommik igastahes. Ühesönaga hommikul ärkasin panin asjad kokku ja otsustasin et liigun edasi , ma ei tea kust , ma ei tea kuhu. Aga avastasin ennast Öismäelt ja seal juhtus jälle see mis poleks pidanud juhtuma . türipaidejärva-jaani ma ütlen. Ei saanud ka siis pidama. Oli vaja ikka pudel Aramist üksi ära juua ja hiljem veel ölut. Mis ainult tagas selle et tööle ei jöudnud. Tömbaks kuu peale ennast .
Esmaspäeval ärkasin üles , olin veel natuke sjuke kahtlane , aga siiski vötsin jalad alla liikusin enda arvates isa juurde vöi öigemini ta töö juurde. Tondile jöudes vötsin juba uue mötte pähe et peaks koju liikuma hoopis , sest ülim väsimus oli. Aga noo mis sa ära teed kui vägaväga paha on olla ja liikuda kuhugi ei saa, sest ilmselt igahetk vöib seest kena üllatus tulla. Nii ma siis jalutasin ühest peatusest teise , istusin trammipeatuses. Pole örna aimugi kui kaua , sest kella polnud , telefoni aku oli ammu tühi juba. Esimesel korral kui jalutasin isa töö juurest mööda siis ei näinud teda, mötlesin et teda polegi . Aga teist korda uuesti läksin siis ikka oli olemas . Mingi aeg kunagi jöudsin koju ka läksin magama ära ja ärkasin täna alles kell viis , peale seda natuke. Nii hea. Ja nüüüüd ma ei pidutse enam pikka aega , väga pikka pikka . Ja köik alkohol tuleb hoida minust eemale, aitähh ! !
Esmaspäeval ärkasin üles , olin veel natuke sjuke kahtlane , aga siiski vötsin jalad alla liikusin enda arvates isa juurde vöi öigemini ta töö juurde. Tondile jöudes vötsin juba uue mötte pähe et peaks koju liikuma hoopis , sest ülim väsimus oli. Aga noo mis sa ära teed kui vägaväga paha on olla ja liikuda kuhugi ei saa, sest ilmselt igahetk vöib seest kena üllatus tulla. Nii ma siis jalutasin ühest peatusest teise , istusin trammipeatuses. Pole örna aimugi kui kaua , sest kella polnud , telefoni aku oli ammu tühi juba. Esimesel korral kui jalutasin isa töö juurest mööda siis ei näinud teda, mötlesin et teda polegi . Aga teist korda uuesti läksin siis ikka oli olemas . Mingi aeg kunagi jöudsin koju ka läksin magama ära ja ärkasin täna alles kell viis , peale seda natuke. Nii hea. Ja nüüüüd ma ei pidutse enam pikka aega , väga pikka pikka . Ja köik alkohol tuleb hoida minust eemale, aitähh ! !
XOXO Kätlin !
neljapäev, 28. juuni 2012
Pole ammu midagi uut postitanud..
Igatahes nüüd tuli tuju. Vaja enne magama minekut pea tühjaks saada.
Sain täna VÄGA hea söbraga kokku. Rääkisime tunnikese juttu ja alles hiljem möistsin kui kiiresti aeg ikka kallite inimeste juuresolekul lendab. Kuid eriti möistsin ühte asja.- Mitte kunagi, mittemitte kunagi ei kavatse ma tähtsatest inimest enam oma vigade töttu ilma jääda. Sest see aeg mis nendeta möödub läheb lihtsalt raisku. Mitte kunagi ei vöi teada mis juhtuda vöib. Milline saatus kedagi tabab?
Sellepärast proovingi köik teha et parimatest mitte ilma jääda. Korra ma selle vea juba tegin ja tänu sellele jäin ilma kellegist kellest poleks tahtnud. Kuid nüüd. Köik on jälle korras. Sain oma uhkusest üle ja palusin vabandust ja peale seda oli kohe parem tunne. Nüüd ei ole enam seda vastikut tunnet kuskil südame sügavuses torkimas, et miskit on valesti. Kuigi on kahju ajast mis kaduma läks.
Olen otsustanud asjadele veidikene teise pilguga vaadata. Selle kaarega millega ma ennem asju vaatasin ei saavuta ma midagi, kui siis ainult seda et jään ilma inimestest nagu mainisin, aga sellega on löpp.
Hiljuti avastasin kui palju on neid inimesi minu elus kellele olen tähelepanu pööranud rohkem kui vaja. Tänu neile on jäänud tähtsamad inimesed tahaplaanile. Tänu neile pole ma aru saanud kes vääriks tegelikult śeda kohta millel asuvad nemad minu väikses südames. Asendasin endised nö. söbrad öigete inimestega. Inimestega kes väärivad seda kohta. Endised söbrad on saańud lihtsalt koha minu peas- tuttavatena. Tunne on kohe kergem. Nad on inimesed kes jäävad minevikku kuid kindlasti on neil ka koht olemas tulevikus. Sellele ei vaidle vastu ja nii ilmelt ongi..
28. juunil on plaanis siis Tallinna Loomade Hoiupaika külastada, kus Koit Toome on otsustanud korraldada ürituse. Nimelt ehitatakse kutsude kuutidele uued katused. Vöimalus ka looamadega tuttvust teha, koertega jalutada ja kiisudele lihtsalt paar pai jagada . Terve päev on otsustatud üles filmida , ilmselt pannakse sellest siis mingi klipp kokku ja mida on vöimalus näha. Kui on vöimalus ära teha midagi head, siis miks ka mitte ?
Aitab küll , aga vot möned emotsioonid sellest kui näen toitu.
Ja nii ma tunnen !
---
Kallis, ma tean et ma ei tohtinud Sinust midagi kirjutada, aga ma ikkagi pean mainima kui kallis Sa mulle oled ja kui palju ma Sind igatsen. Ja muideks tead mis ? Keri alla..
Veel veidikene :D
Vot nüüd tead .
Aga mine veel siiski alla . : )
SA OLED VOT NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII KALLIS MULLE ! NIIINIIINIIINIINIINIINIINII ! KÖIGE KÖIGEM ;**************
xoxo Kätlin .
pühapäev, 29. aprill 2012
Keegi küsis mult miks ma pole ammu kirjutanud. Vastus on lihtne - mul ei ole aega vöi siis pole lihtsalt midagi kirjutada. Kuid aja nappus on siiski suurem probleem. Samas on mul väga palju postitusi mis on jäänud pooleli vöi avaldamata, mis ilmselt peaksid minema prügikasti sest vaevalt ma neid enam avaldan . Linnas olles ei satu ma just kuigi tihti arvutisse sest tegemist on meeletult palju. Suurem osa aega läheb söprade peale vöi siis millegi muu. Naljakas et mul kell 5 hommikul aega on. Suht tüüpiline mina siiski. Pigem selline öö inimene vöi nii.
Mötlen nüüd et aeg oleks siiski kirjutada oma tegemistest. Nii palju kui oskan vöi teinud olen.
Tahaks kohe esimesena ära mainida et endiselt viibin Tallinnas. Suht koduks saanud. Ühikas veedan aega väga vähe. Nädalas üks-kaks ööd saab oldud kui hästi läheb. Ülejäänud aja vöib mind kuskil Mustamäel kohata.
Teiseks kui hetkel möelda siis minu ellu on tulnud väga palju uusi inimesi. Mönest vanast on ka uus saanud. Kuidas möista? Inimesed kellega väga pikalt suhelnud pole on just kui uue alguse saanud.
Samas mulle tundub et ma olen väga paljudest inimestest eraldunud. Suhtlen väga vähe nendega kellega suhtlesin väga palju ja kellega sai igapäev nähtud. Nüüd on need "uued" kelle nägu näen igapäev, kellega veedan suurema osa oma ajast. Vöib-olla tuleb see sellest et ma tunnen ennast seal rohkem vabana. Vöimalik et asi on selles et ma tunnen et nad ei käitu nii lapsikult, sest neid kahte poolt vörreldes leian ma ikka väga palju erinevusi. Kuigi mölemal poolel on omad plussid ja miinused. Vahest tundub mulle et ma ei tohiks nii teha nagu ma teen. Peaksin suhtlema mölema poolega, aga siiski tundub mulle et ma ei saa ju ennast mitmeks jupiks teha et igale poole jöuda. Aga ma usun et on parem möte elada üks päev korraga ja vaadata mis elu toob. Mitte et ma sealt midagi head ootaks. Ühesönaga vabandan väga inimeste ees kellele ma viimasel ajal olen väga vähe tähelepanu pööranud. Ma proovin ennast parandada, kuid ma ei luba midagi. Pole ju mötet anda lubadusi kui ma neid ehk täita ei suuda. Öige vöi mis ?
See postitus ei saa ilmselgelt veel nii pea valmis. Kirjutan seda juba ma ei tea kui kaua.
Vahepeal on VÄGA paljud asjad muutunud. Olukord on üldse teistsugune. Sain teada kes on söber kes on seda ainult mänginud. Aitäh, et näitasite millised tegelikult olete. Ja imestate miks ma teist eemale hoian ja vöimalikult vähe suhelda tahan? Mul on teist täiesti körini, mul pole kahju et teiega ei suhtle, sest te olete nii feigid kui veel olla saab, eksju : ) Btw, mant sakib !
Aga üldiselt on köik korras ja ma ei kurda mitte ühte söna ka. Ma tean on töelised söbrad, kes on need keda ma enda körvale vajan ja rohkemat mul vaja polegi. Nad on see pool mida ma vajan ja kellest ma enam kordagi loobuda ei kavatse. Nii et aitäh et olemas olete. Tuhat musi ja suurt karukalli teile!
Ma usun et aitab küll sellekskorraks , varsti uuesti. Ma vähemalt üritan .
Tsauka
xoxo .
Ülimalt hea laul ja veel paremad sönad !
Mötlen nüüd et aeg oleks siiski kirjutada oma tegemistest. Nii palju kui oskan vöi teinud olen.
Tahaks kohe esimesena ära mainida et endiselt viibin Tallinnas. Suht koduks saanud. Ühikas veedan aega väga vähe. Nädalas üks-kaks ööd saab oldud kui hästi läheb. Ülejäänud aja vöib mind kuskil Mustamäel kohata.
Teiseks kui hetkel möelda siis minu ellu on tulnud väga palju uusi inimesi. Mönest vanast on ka uus saanud. Kuidas möista? Inimesed kellega väga pikalt suhelnud pole on just kui uue alguse saanud.
Samas mulle tundub et ma olen väga paljudest inimestest eraldunud. Suhtlen väga vähe nendega kellega suhtlesin väga palju ja kellega sai igapäev nähtud. Nüüd on need "uued" kelle nägu näen igapäev, kellega veedan suurema osa oma ajast. Vöib-olla tuleb see sellest et ma tunnen ennast seal rohkem vabana. Vöimalik et asi on selles et ma tunnen et nad ei käitu nii lapsikult, sest neid kahte poolt vörreldes leian ma ikka väga palju erinevusi. Kuigi mölemal poolel on omad plussid ja miinused. Vahest tundub mulle et ma ei tohiks nii teha nagu ma teen. Peaksin suhtlema mölema poolega, aga siiski tundub mulle et ma ei saa ju ennast mitmeks jupiks teha et igale poole jöuda. Aga ma usun et on parem möte elada üks päev korraga ja vaadata mis elu toob. Mitte et ma sealt midagi head ootaks. Ühesönaga vabandan väga inimeste ees kellele ma viimasel ajal olen väga vähe tähelepanu pööranud. Ma proovin ennast parandada, kuid ma ei luba midagi. Pole ju mötet anda lubadusi kui ma neid ehk täita ei suuda. Öige vöi mis ?
See postitus ei saa ilmselgelt veel nii pea valmis. Kirjutan seda juba ma ei tea kui kaua.
Vahepeal on VÄGA paljud asjad muutunud. Olukord on üldse teistsugune. Sain teada kes on söber kes on seda ainult mänginud. Aitäh, et näitasite millised tegelikult olete. Ja imestate miks ma teist eemale hoian ja vöimalikult vähe suhelda tahan? Mul on teist täiesti körini, mul pole kahju et teiega ei suhtle, sest te olete nii feigid kui veel olla saab, eksju : ) Btw, mant sakib !
Aga üldiselt on köik korras ja ma ei kurda mitte ühte söna ka. Ma tean on töelised söbrad, kes on need keda ma enda körvale vajan ja rohkemat mul vaja polegi. Nad on see pool mida ma vajan ja kellest ma enam kordagi loobuda ei kavatse. Nii et aitäh et olemas olete. Tuhat musi ja suurt karukalli teile!
Ma usun et aitab küll sellekskorraks , varsti uuesti. Ma vähemalt üritan .
Tsauka
xoxo .
Ülimalt hea laul ja veel paremad sönad !
esmaspäev, 5. detsember 2011
Tellimine:
Postitused (Atom)