reede, 31. august 2012

Kurb kui kellestki, keda sa tunned, saab keegi, keda sa tundsid .

Valus on , see kuradima valu mida ma tunnen iga kord kui keegi kellest ma hoolin või keegi keda ma armastan mulle haiget teeb, on lihtsalt talumatu. Kui ühel hetkel avastan et ma olen minevikust üle saanud ja mul on keegi uus kelle nimel särada, siis juhtub täpselt see mis juhtub alati. Ta lihtsalt rebib seest katki ja lisab vanadele haavadele tohutult palju uusi. Ja millepärast? Köigest sellepärast et talle meeldib nii väga tema tunnetega mängida. Talle meeldib nii väga näha kuidas ta nutab ja eriti meeldib talle naerda tema üle, sest tal on valus. Ta teab et ta on suutnud talle nii palju haiget teha, aga ikka veel ei kavatse ta löpetada, sest ta tahab näha kuidas ta murdub. 

Sa ütlesid "Me vöime ju söpradeks jääda." Aga Sa ei möelnud kordagi selle peale mida tunneks mina kui ma seisan Su körval, teades et ma ikka veel armastan Sind, aga ei saa kordagi Sinuga enam samamoodi koos olla nagu vanasti. Sa fkking mötled ainult endale, Sulle ei lähe üldse korda mida mina tunnen. 

Su viimane lause mulle oli " Jäta meelde et ma armastan Sind." 
Hale valevorst oled ikka küll. 

Jumalaga siiis . :) 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar